Marutaud tapab!

Seadusi on mõistlik täita – marutaudi vastu vaktsineerimine on kohustuslik Vaatamata sellele, et Eestis on marutaud jätkuvalt tõsine probleem, on inimeste teadlikkus sellest haigusest üsna madal.Marutaudi pole võimalik ravida ning ainus viis seda haigust vältida on vaktsineerimine. Samuti on rahva seas levinud väärarusaam, nagu tuleks lemmikloomi vaktsineerida tingimata kevadel. Tegelikult võib koeri ja kasse vaktsineerida igal ajal ja kogu elu vältel.

MARUTAUD ON SURMAGA LÕPPEV HAIGUS

Marutaud e. marutõbi on püsisoojaste loomade ja inimese äge surmaga lõppev viiruslik entsefaliit, mis levib peamiselt haige looma sülje sattudes haava hammustuse tagajärjel. Haigus võib levida ka vigastatud naha või limaskesta saastudes haige looma süljega.

Marutaudi peiteaeg on 14 ööpäevast kuue kuuni või veel pikem (keskmiselt 4–8 nädalat). Marutaudi nakatunud loom võib viirust levitada kuni kümme päeva enne kliiniliste tunnuste ilmnemist. Pärast kliiniliste tunnuste ilmnemist sureb loom kümne päeva jooksul.

Marutaud avaldub kahes põhivormis – agressiivse ja vaikse marutaudina. Mõlema vormi puhul ilmnevad kesknärvisüsteemi kahjustuse tundemärgid, käitumishälbed, süljevoolus, neelu ja skeletilihaste halvatus.
Kuna koduloomadest haigestuvad marutaudi sagedamini koerad ja kassid, olles ühtlasi ka inimese jaoks peamine marutaudi nakatumise allikas, on Eesti koera- ja kassipidajatel kohustus oma loomi iga aasta marutaudi vastu vaktsineerida.

KOERI JA KASSE VAKTSINEERITAKSE PIDEVALT KOGU ELU JOOKSUL

Paar nädalat enne vaktsineerimist tuleks loomadele anda ussirohtu. Kui ussitõrje ja ka muude parasiitide tõrjed on tegemata, on organismi immuunsüsteem nende vastu võitlemisega sedavõrd hõivatud, et nakkushaiguste vastu ei tekigi piisav immuunsus. Kutsikad ja kassipojad saavad ussid kaasa juba oma emadelt, mistõttu neile peab tõrjet tegema enne esimest vaktsineerimist ja ka järgnevate vaktsineerimiste vahel. Täiskasvanud loomale tuleb ussitõrjet teha kolm-neli korda aastas, kuna parasiidid tabandavad loomi mittekvaliteetsest toidust ja ennekõike väliskeskkonnast igasugu sodi närides. Tihtilugu väidavad loomaomanikud kindlameeli, et nende loomal ei ole usse, kuna nad pole neid näinud. Tegelikkuses näeb parasiite alles siis, kui tabandumine on väga massiline.

Loomapidaja peab tagama temale kuuluvate kasside ja koerte (ka nende, kes ainult toas elavad!) vaktsineerimise marutaudi vastu terve looma eluea jooksul. Vaktsineerimisskeeme on erinevaid ning sõltub sellest, kui vanalt vaktsineerimist alustada
Kutsikaid hakatakse vaktsineerima juba 6-8 nädala vanuselt ja seda tehakse 2-3 korda:
(1. koerte katk, parvoviirus – 6-elunädalal)
2.koerte katk, nakkuslik hepatiit, parvoviirus, kennelköha, leptospiroos – 8- elunädalal
3.koerte katk, nakkuslik hepatiit, parvoviirus, kennelköha, leptospiroos ning marutaud– 12 –elunädalal
Kasside vaktsineerimine:
1. kassikatk, kalitsiviirus, rinotrahheiit – 7-9- elunädalal
2. kassikatk, kalitsiviirus, rinotrahheiit ning marutaud – 12- elunädalal
Edaspidi vaktsineeritakse lemmikloomi 1 kord aastas (soovitavalt kompleksvaktsiiniga) kuni looma elu lõpuni. Kui juhul pole looma noorena vaktsineeritud, võib sellega alustada mistahes vanuses ja tuleb seda teha esimesel võimalusel. Vaktsineerima peab ka ainult toas elavaid loomi!

Veterinaararst väljastab pärast looma vaktsineerimist loomapidajale vaktsineerimistunnistuse või vastava tõendi (vaktsineerimispassi), mis tuleb alles hoida ja vajadusel esitada. Kui lemmikloomal kahtlustatakse marutaudi, ning omanikul pole veterinaarjärelvalveametnikule vaktsineerimispassi esitada, võidakse loom hukata.
Meeldetuletuseks – nakkushaigusi on lihtsam ja odavam ärahoida kui ravida! Marutaud pole ravitav!

MIDA TEHA MARUTAUDIKAHTLUSE KORRAL

Kui tekib kahtlus, et kassil või koeral on marutaud, tuleb sellest kiiresti teavitada oma loomaarsti või piirkondlikku volitatud loomaarsti. Kahtlane loom isoleeritakse vähemalt 14 päevaks aiaga piiratud alale või eraldi kinnisesse ruumi veterinaarjärelevalve ametniku või volitatud veterinaararsti korralduste kohaselt. Kui loomal 14 ööpäeva jooksul marutaud kinnitust ei leia, võib veterinaarjärelevalve ametnik või volitatud veterinaararst pärast looma läbivaatust ja vajaduse korral vaktsineerimist ta isolatsioonist vabastada.

Ärge kartke vastutust, kardke oma elu pärast! Kui Teil on olnud kahtlane kontakt hulkuva- või metsloomaga, eriti kui saite temalt hammustada, tuleb ka ennast viivitamatult vaktsineerida. Ainult niimoodi saab haigestumist vältida. Tallinnas vaktsineeritakse inimesi marutaudi vastu Keskhaigla Antiraabilises kabinetis. Hiljem ei ole marutaud ravitav ja lõppeb surmaga kõigile kes temaga kokku puutuvad. Marutaud on diagnoositav ainult surma järgselt laboris. Loomale peale vaadates võib marutaudi vaid kahtlustada.

Kui kassil või koeral diagnoositakse marutaud kliiniliste tunnuste alusel või loomapidaja ei suuda tagada looma ohutut isoleerimist või loomapidajat ei suudeta kindlaks teha, siis teeb veterinaarjärelevalve ametnik ettekirjutuse looma kohustuslikuks magamapanekuks. Looma nõuetekohase hukkamise korraldab veterinaarjärelevalve ametnik.

NÄITEID ELUST

Loomakliinikusse toodi puremistunnustega koer, kes oli väga apaatne, ila tilkus ojadena. Koer oli marutaudi vastu vaktsineerimata. Esimesest hetkest tekkis kahtlus marutaudile, kuna koer elas maal metsa ääres, kus liigub palju kährikuid ja rebaseid. Kuna looma haavadele muud seletust polnud, saadeti koer koos omanikuga koju ja piirkonna volitatud veterinaararst pani looma magama. Laboruuringul diagnoositi koeral marutaud. Kümme päeva enne kliinikusse jõudmist oli aga samas majas peetud sünnipäeva, kus marutaudis koeraga puutus väga lähedalt kokku üle kümne inimese. Kuna koer oli siis väga sõbralik, said kõik teda lahkelt kallistada ja ennast limpsida lasta. Õnneks saadi koerale diagnoos võrdlemisi kiiresti ja temaga kontaktis olnud inimesed saavad nüüd hulka süste. Analoogseid juhtumeid leiab tegelikult aset liigagi tihti, kuid neist on vähe räägitud.
Dr. Valdeko Paavel