Düsplaasia kui elukaaslane

Düsplaasia kui elukaaslane

Sageli tekitab elavat diskussiooni koerte düsplaasia teema. Kuidas see välja näeb ning kuidas see koerte elu mõjutab?

Tänases artiklis räägime lühidalt puusaliigestest.

Lisatud pildil on lihtne võrdlus normaalsetest ja raske astme düsplaasiaga puusaliigestest, mille abil saame seda nähtust natukene kirjeldada. Düsplaasia on pärilik haigus.

Ülemisel pildil on normaalsed puusaliigesed. Puusanapad on sügavad ja ümarad ning katavad reieluupead maksimaalsel määral (reieluupea tsentri ja puusanapa serva suhe on 105 kraadi või rohkem). Reieluukael on nõgus ja reieluupea sobitub väga ühtlaselt puusanapaga kokku (st. et liigeses ei ole lõtvust). Liigese ümbruses ei ole märgata osteoartrootilisi muutusi (eksostoose). Sellised on A-puusad.

Alumisel pildil on raske astme düsplaasia ehk E-puusad. Puusaliigesed on (sub)luksatsioonis st . et kontakt reieluupea ning vaagna (puusanapa) vahel on minimaalne. Puusanapa süvend ei ole sisuliselt eristatav. Reieluukael on jäme, täitunud luulise massiga, reieluupea on lapik ja seene kujuline. Kõhre ja uusluu vohandid on kõikidel liigeseid moodustavatel luudel (osteoatriit/osteoartroos/degeneratiivne liigesehaigus).

Nende kahe vormi vahele mahub veel kergemaid vorme, aga näitlikustamiseks on see võrdlus lihtsalt arusaadav.

Eesti KennelLiidu koerte Puusa- ja küünarliigeste düsplaasiauuringute teostamise ja hindamise kord

1.Üldosa.
1.1. Puusaliigese düsplaasia (edaspidi HD) ja küünarliigese düsplaasia (edaspidi ED) uuringute all tuleb mõista koera küünar- ja puusaliigeste röntgenoloogilist uuringut, mille eesmärgiks on saada HD/ED hinnang .

1.2. Düsplaasia (HD/ED) hinnangu all mõistetakse koera küünar- ja puusaliigese düsplaasiaastme määramist.

1.3. Uuringud ja hinnangud on soovitatavad ja teostatakse FCI reglemendi kohaselt. EKLiliikmesorganisatsioonidel on õigus muuta (HD/ED) uuringud kohustuslikuks lähtuvalt antud tõu tervislikust seisundist.

1.4. EKL liikmesorganisatsioonidel on õigus kehtestada koertele aretuspiiranguid sõltuvalt HD/ED astmetest.

(Allikas: http://kennelliit.ee/tervis/koerte-liigeste-dusplaasiauuringud-hip-dysplasia-hdelbow-dysplasia-ed)

Nõuded düsplaasia astme sobivuse kohta aretuseks on tõuühingutel kehtestatud erinevad ning seetõttu on ka düsplaasia esinemine väga varieeruv. Iseküsimus on see – kas koeral on valus kui tal on düsplaasia ja mis teha kui haigus on diagnoositud? Võtmemoment – me ravime loomi, mitte röntgenpilte!

Valulikkust saame koerte puhul enamasti hinnata ainult nö “ridede vahel lugedes”. Düsplaasiahaige koer tõuseb aeglasel ja laskub lamama ettevaatlikult. Peale suuremat koormust on need nähtused eriti ilmekad ja liikumine on kange ning ebameeldiv. Vanusega need probleemid süvenevad. Ei tasu arvata, et koerte valu saab hinnata niutsumise vms häälitsuse abil. See ei ole tegelikult sugugi liigiomane käitumine ja pealegi ei ole ka kaasnev valu enamasti võrreldav näiteks luumurruga. Liigeste degenereerumine/kulumine on ühesuunaline protsess. Ka inimeste meditsiinis on lähenemine sarnane ning lõppfaasis ei ole muud suudetud välja mõelda kui liigeste proteesid.

Mida teha kui düsplaasia on diagnoositud?

Muretsemine annab väga palju tegevust, aga väga vähe tulemust! Nagu pealkirjas öeldud, on tegemist elustiili haigusega. Seetõttu peame otsima ka lahendusi kompleksest lähenemisest antud nähtusele.

Sageli näib düsplaasiahaige koer (või ka kass) väliselt täiesti terve. Arvestada tuleb asjaolu, et koera toeskond (liikumiselundkond) on tervik ning seetõttu võivad elujooksul düsplaasiaga koertel haigestuda ka muud liigesed, näiteks põlved ja selg.

Checklist düsplaasiahaigele koerale:

1. Normaalne kehakaal – kõigest muust on väga vähe abi kui loom on ülekaaluline ning haigus progresseerub kiiremini.

2. Mõõdukas füüsiline koormus – koera ei tohi teha voodihaigeks. Liikuma peab regulaarselt ja lihastoonus peab olema korralik. Lihtsalt mõõduka tempoga ning päevade lõikes ühtlaselt – vältida harvasid pikki matkasid. Kindlasti vältida palli ja pulga loopimist ning muud ägedat tormamist (näiteks postiljonide jm põneva järgi)

3. Massaaz/võimlemine – koertele see meeldib! Võib käia kursustel, kutsuda massöör koju või vaadata internetist kuidas asi käib.

4. Kondroprotektorid (glükosamiin/kondroitiin) – aitavad kaitsta liigest moodustavaid kõhresid kulumise eest, vähendavad põletikulist reakstiooni ning pikendavad liigeste eluiga.

5. Valuvaigistid – võib kasutada valude korral ja ka füüsilise koormuse järk-järkuliseks suurendamiseks et ebamugavusest üle saada. Koertel on paremaid ja halvemaid päevi ning valu ei taha meist keegi tunda!

__________________________

6. Kirurgiline sekkumine/Puusaproteesid

Nagu mainitud, on tegemist kompleksse nähtusega ning seetõttu ei saa ühtegi detaili vahele jätta ega teistest eraldada. Samuti on oluline alustada nimekirja algusest, mitte vastupidi!

Kindlasti konsulteeri loomaarstiga – milline meetod on Sinu loomale parim ning kuidas saavutada loomale maksimaalselt hea elukvaliteet. Lahendused ei ole sugugi alati universaalsed.

Kui antud artikkel tundus huvitav, siis andke tagasisidet (näiteks FB-s) ja me katsume leida ka edaspidi aega kas antud teema pikemaks või mõnede muude huvitavate teemade aruteluks.

Olge terved!